Kuidas toetada lapse paremaid söömisharjumusi?
Toitumisnõustaja+ 8-nädalases heade toitumisharjumuste programmis on sageli palju lapsevanemaid ja tihti ongi programmiga liitumise põhjuseks soov oma pere toitumist tervislikumaks muuta ja lastele eeskujuks olla. Ka meie leiame, et eeskuju on toitumisharjumuste kujunemisel väga oluline.
Kindel on see, et mida rohkem tarbivad vanemad (ja teised eeskujud) juur- ja puuvilju, seda avatumad olid ka lapsed neid sööma.
Lapsed on tihti toitude suhtes valivad ja eelistavad kindlaid maitseid. Muide, juba sündides on laps harjunud magusa maitsega, kuna ema rinnapiim on magus.
Lapsed võivad olla kõige suuremad toidukriitikud ja üldiselt on ikka igal lapsevanemal perioode, kus nad tunnevad end abituna ja ei tea, mida lapsele süüa teha, sest ta ju ei söö mitte midagi!
Miks see siis nii kipub olema? Laps ei saa just eriti palju ise oma elu korraldada, kuna täiskasvanuna teeme palju otsuseid lapse eest ära. Ent just söömine on üks asi, mida laps kontrollida saab. Meie küll (enamasti) valime, mida me lapsele süüa pakume, aga laps valib, kas ja kui palju ta pakutud toitu sööb.
Siin on mõned nõuanded, kuidas muuta oma lapse toitumine mitmekesisemaks ja toetada tervislike toitumisharjumuste tekkimist.
Mida varem alustad seda parem!
Lapsele võiks juba võimalikult vara tutvustada erinevaid maitseid. Lapsed on kõige vastuvõtlikumad uutele toitudele ja üldse uuele infole enne kolmandat eluiga. Ehk siis võiksid alustada oma lapsele erinevate köögiviljade tutvustamisega juba väga varakult. Ei tasu eeldada, et “seda ta nagunii ei söö” ja ennatlikult lapsele mingi toiduaine pakkumisest sootuks loobuda.
Loomulikult tasub olla uute toiduainete tutvustamisega kaval ja alati panna taldrikule ka nö turvaline toit – siis ei ole hirmu, et laps jääks nälga. Turvaline toit on midagi, mida Su laps kindlasti sööb, olgu see siis leib, kartul, makaron vms.
Toit ja söömine võiks olla neutraalsed – ilma keelamise, premeerimise ja süütundeta.
Püüa vältida toiduga premeerimist ja kindlasti ei tasu last sundida taldrikut tühjaks sööma. Samuti ei tohiks last meelitada sööma kingitustega, pidada läbirääkimisi või ähvardama.
Proovi ära jätta sellised laused nagu:
“Söö taldrik tühjaks, siis saad magustoitu.”
“Näe issi ja suurem vend küll söövad seda sööki, miks sina ei söö?”
“Kui sa nii palju magusat sööd, oled varsti paks!.”
“Korista tuba ära, siis saad jäätist.”
Need pealtnäha süütud laused võivad pikaks ajaks lapse elu mõjutama jääda ja tekitada probleeme ka täiskasvanueas. Kui lapsena siduda emotsioonid toitudega, siis võib juhtuda, et ka täiskasvanuna oleme emotsionaalsed sööjad või võivad kujuneda isegi toitumishäired.
Samuti tasub olla ettevaatlik toiduga premeerimisel. Selle asemel, et alati tähistada toiduga, mõelge parem koos perega välja lõbusaid tegevusi ja tähistage hoopis nii.
Lase lapsel tunda end tähtsana ja toitude vahel ise valida.
Kui lasta lapsel ise toidu üle otsustada – näiteks, missuguseid juurvilju toidus kasutada või kas õhtusöögiks valmistatakse üks või teine toit, siis tunneb laps end tähtsana – ta tunneb, et tema soovidega on arvestatud. Nii on ka suurem tõenäosus, et laps seda toitu tõepoolest ka sööb.
Lisaks võib tulla kasuks lapse toidu tegemisse kaasamine – valmistage üheskoos mõni maitsev toit! Kui laps saab katsuda, maitsta ja nuusutada erinevaid toiduaineid ja nö toiduga “mängida”, võib see tekitada lapses toidu vastu rohkem huvi ja ta tunneb end erinevate toitudega mugavalt.
Serveeri köögivilju mitmel erineval moel – järjepidevus on võti!
Vanemad muretsevad tihti sellepärast, et lapsed ei armasta köögivilju. Ära muretse – sa pole ainus lapsevanem, kelle lapsed ei taha köögiviljadest midagi kuuldagi. Köögiviljad ei olegi üldiselt laste lemmiktoit. Puuviljad on magusad, aga köögiviljad võivad olla mõrkjad, kibedad või on lapse jaoks võõras nende tekstuur.
Siiski on võimalik lapsele köögiviljade söömine nauditavaks muuta. Üks võimalus on serveerida köögivilju mitmel erineval moel. Laps võib keelduda küll ahjus röstitud porgandist, kuid talle võib meeldida süüa toorest porgandist lõigatud rattakesi või beebiporgandeid.
Paku toitu järjepidevalt – lapsele võib koguni 15 korda ühte toitu pakkuda enne, kui ta seda lõpuks on nõus maitsma.
Juurvilju saab toitudesse ka väga hästi ära peita – juurviljakotletid, juustukaste lillkapsaga, juurviljane bolognese ja lasanje, smuutid ja isegi koogid/maiustused. Toidu sisse peitmine küll ei õpeta last neid köögivilju sööma, aga annab lapsevanemale võimaluse muuta toidud toitainete rikkamaks. Võid last ka informeerida, et kasutasid seekord tema “turvalises” toidus teistsuguseid koostisosi.
Samuti võid proovida pakkuda köögiviljade kõrvale dipikastet (hummus, maapähklivõi, jogurtikaste).
Koos perega söömine aitab väiksematel lastel õppida sööma sama tervislikku toitu nagu kõik teisedki – see võib julgustada valivaid sööjaid uusi toite proovima. Veel võib aidata see, kui serveerida toitu rootsi laua stiilis. Siis saab iga pereliige ise enda taldrikusse toitu tõsta just nii palju kui soovib. Mine tea, võib-olla Sul laps üllatab Sind ja võtab toitu, mida varem proovinud ei ole.
Ühesõnaga, usalda last, näita head eeskuju ning ära unusta, et Sina valid, kuna ja mida laps sööb ja laps valib, kas ja kui palju ta sööb.
Kui Sind huvitab tervislik ja teadlik toitumine, siis 9. jaanuaril algab uus 8-nädalane heade toitumisharjumuste ja kaalulangetusprogramm. Selle programmi puhul ei ole tegemist dieediga, vaid toitumisalase õppega. Aga mis seal salata, kui programmist saadud teadmisi rakendada, siis kaovad ka soovimatud lisakilod. 🙂
Uuri lähemalt ja liitu juba täna SOODUSHINNAGA SIIT.